Mõrvaja on mu uneviin ja Sina oled mu Best.

Ma nägin täiega ilusat und. Ma olin koolis ja Anton oli mu Best. Mõlemas mõttes. Anton näitas mulle lehekülge mis on nagu 3D-mägic-maailma-msn. Kuigi me käisime samas klassis samas koolis, ei olnud me ninapidi koos koguaeg. Ma ei osanud tema imevidinat kasutada ja ta õpetas mind veidi noomitades:"Kui Sa minuga rääkida tahad, siis ei pea Sa ice horni/jääpasunat (ei mäleta kumb oli) kasutama, saada lihtsalt kiri". Me käisime omaette kooli peal ringi koguaeg ja sattusime juhuslikult kokku vahel. See poleks olnudki nagu Kopli Ametikool, vaid pigem Kustiakadeemia. Seal olid ühes kohas tubade näidised. Ja need olid mingi erilise turvasüsteemiga. Ja kaks seina olid, kahte polnud. Anton lähenes sellele ja mingi detail liikus tagapoole ja hiljem tagasi. Ma ütlesin talle, et:"See ongi selline, et Sa ei istuks selle mootorratta peale." Anton vaatas mulle otsa, naeratas ja istus ikkagi mootorratta peale. See hakkas järsult tahapoole liikuma ja Anton hüppas maha. Kahju, et ma kõiki detaile ei mäleta. Kusagil toimuvat veel mingi mess. Selle sama sisedisaini mess, mille näidistuba seal üleval oli. Ja ma tahtsin teada, kas saaksin sinna minna. Selle jaoks pidin ma helistama mingile eidele, kelle nime ma ei mäleta enam. Mul hakkas kusagil tund. Anton juba läks. Ma hakkasin jamama oma ninaneediga, pohhui et see juba kinni kasvanud on. Anton kirjutas võlu-msnis palju. Tahtis, et ma vastaks.Kuid mul polnud aega, mul oli nii kiire... kõik asjad kukkusid ja mida veel. Üritasin kuhugi kõndida ja vaatasin järsku, et Kaarel valab kahest erinevast topsist endale kohvi ühte suuremasse. Ja ta valas suurema osa mööda, pükste peale. Üritasin temaga kontakti luua, aga ei saavutanud edu. Anton oli seal samas. Naeratas mulle oma unenäo-naeratust, mis meenutab mulle filmi The Fountain. Lõpuks liikusime. Võib-olla klassi. Võib-olla mitte. Ma ei tea. Järgmine pilt on Hobujaama bussipeatuses. Ma sõin Liha-kapsa pirukat ja kõik läks maha, asfaldile. Anton võlus välja kuskilt valge plastmassist lusika ja võttis suure ampsu kapsast. ma olin veits solvukas aga mul oleks kõik maha läinud anyway. Ütlesin Antonile, et tahan liha-kapsa pirukat, hoolimata sellest, et viimane amps mul käes oli. Anton vastas"Ma tahan sind". Me hakkasime üksteisele nimetama asju, mida tahame ja siis tuli vihane turva. Ma nägin teda juba kaugelt ja mul oli tunne, et pean minema. Number 10 tramm oli nii kutsuv. Turva jõudis minuni ja hakkas mingit imelikku paska ajama, et ma koristama hakkaksin. Järsku hakkas ta mu mütsi alla ja mujale vaatama. Tahtis midagi leida ning hoidis mind tugevalt kinni. Rabelesin veidi, et liigutada ja karjusin talle, et"Ma ei hakka end ära tapma, jumal küll" Ohkasin ja vaatasin Antonile otsa. "Miks sellised asjad juhtuvad alati siis, kui ma Sinuga olen?" küsisin ma ohates.
Fakk mään, see unenägu oli niiiii ilus. Kõik lambised detailid olid ilusad. See, kui Anton naeris, see kui kapsas lendas asfaltile, kõik.
Kaldume teemast kõrvale nüid. Eelmine reede oli jälle traditsiooniline tralle. Priit P ja ta sõber mingi Marek tulid nelja liitri pilkuga Kadi poole. Kogu lugu. Jõime. Traditsioon jätkus.
Eile. Ostsime kesetkoolipäeva Kadiga poolese mõrvaja. Lõpuks jõime seda temapool kahekesi. Peaaegu otsa sai. Indrek pidi ka tulema aga me ei suutnud luua kontakti ja me ei teadnud mis kell vastu minna. Joostes bussi peale käisin megakäna. Põlv on hetkel kaetud lasteplaastritega ja on aia aia. Läksin vana kuuli. Jeebo poole natsaks. Lebosime seal. Läksin koiju. Ja jäi magama ning nägin seda imelist und. See võib tobedana tunduda, aga... selles oli midagi, mida varem pole näinud.
Muideks just alles nägin unes, et jäin Margusest rasedaks. Jess. Peaks titekäru ära ostma. V?