Uhum siis nädalvahetus, howdihoo.

Ma ei tea, kust ma alustama peaksin. Reede. Hommik. Lähen kooli teiseks tunniks. Esimeseks jälle ei jõudnud. Mingi tund oli, peale mida olid kehalised. Me pidime ajuvaba arvu kordi edasi tagasi jooksma lihtsalt. Peale kehalisi võtsime endale väikese puhkuse. Suhteliselt lampi otsustasin Lea sünterile sisse marssida. Läksime otse Kadi poole sööma ja sättima, kui ilmus et aega on natuke liiga palju. Mammu lubas Kadi poole jõuda mingi 5-7 vahel. Viimasel hetkel ikkagi läksime otse sinna. Nõmmel kohtasime pidulisi, kes samasse kohta teel olid. Ehk siis Polymeri. Viimane üritus seal, hellsyeah. Kohale jõudes panin esimesena tähele muusikat, mis tühjas saalis tümpsus. Piletikontrollis kirjutati mu käe peale suurelt "LOSER" ja nö tura lohutas mind sellega, et kõik on sellised. Sisse astudes üritasime tossu sees orienteeruda ja kedagigi leida. Leidsime kusagilt tagant poumshide diivanitega toast Lead ja asjad. Kõik tundus tuimps, aga inimesi valgus juurde. Laserid olid lahedad. Seda küll. Mul oli suuremat sorti alkoholi-isu. Mingi hetk oli juba massiliselt rahvast ja isegi ment käis luuramas. Selle õhtu jooksul nägin ma kolme inimest, kellest ma suutsin ikka korraliku detailse esmamulje jäädvustada endale ja mitte üldse tavalise. Et ma seda kunagi ei unustaks, siis peab kirja panema. Keegi nkn ei loe peale Kadi. Kui temagi viitsib neid pikki postitusi lugeda. Igatahes. Ma kõndisin tagasi piirkonnast kus oli lubatud suitsetada. Ja järsku. Vilkuvte diskotulede ja tossu sees ta oli. Ideaalne prillu. Seisis täpselt minu ette ja tantsis maailma kõige armsamat totakat tantsu. Ma liigutasin liigagi emotsioonitult oma käsi reivi rütmis ja lahkusin. Kuid ega ma seda nunnut insidenti ei unustanud. Ooei. Peale pikaajalist ilastamist Kadiga otsustas ta, et tahab osta viinashoti. Kahe peale või nii, kuna keeleneedi tõttu ta eriti ei soovi üle pingutada. Mina, kes ma alati viitsin, muidugi tegelen ostlemisega. Nagu alati. See oli vist mingi valge viin. Jõime ära ja. Jäime ootama. Ega midagi ei juhtunud. Absoluutselt. Oleks võiud laksida aga ainult viinamaitse jäi suhu. Umbes täpselt siis kohtasin ma tolle õhtu teist meeldejäävat isikut. Ma ei mäleta ta nime. Aga tal olid pruunid juuksed, pikk mantel (millel oli krae üleval) ning selle alt paistsid peeniksed koivad välja. Ta jättis mulle vampiiri mulje. Nagu mingi kõigeteadja. Küsi temalt midagi ja ta vastab Sulle just nii nagu asi ongi. Üldse ta hoiak ja... täpselt nagu vampiir. Tema omapära talletamiseks oli vaja veidi jõllitada teda nagu mingi pervert aga asi oli seda väärt. Kui Edward Cullen oleks maa peal olemas, siis see oleks tema. Palju lahedamas versioonis. Mitte siuke pussy nagu filmis. Oh, no... Jana oli vist selle tsiki nimi, kellega ma terve õhtu veel rääkisin, siis kui teised olid teab kus. Ja tema läheduses viibis tihti Taavi. Ma tean juba ammu seda, et ta Taavi on ning olen teda mitu korda näinud, kui ta on Kadit või kedagi kohanud tänaval. Aga ma ei olnud siiani temaga sõnagi vahetanud. Noh sinnani. Kuni ma istusin suhteliselt ta kõrval diivanil ja jutuks tuli lahkumine. Tegime kiirelt tutvust ja esimesest sekundist, kui ma temaga rääkima hakkasin, mõistsin et ta on ikka... selline ülisoe inimene. Hea oli kellegi nii sõbralikuga rääkida. Ta veel küsis minult, et miks ma lahkun ja ma seletasin oma sõbrapuuduse ja üldse selle peo igavuse, et võib-olla on Kadi pool iaegi põnevam. Ta surus taas mu kätt ja lausus, et on Taavi ja et nüüd on mul keegi, kellega rääkida. Kuigi mul oli tõesti vaja lahkuda. Ja siis ta kallistas ... täpselt nagu keegi kunagi ammu. Mul ei löö pilti ette, kes see oli. Aga keegi pole mind ammu nii kallistanud. AITÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄH AITÄH AITÄH!!!!! Jõudsime liigagi vabalt Kadiga viimase bussi peale ja piinlesime tema juurde. Tegime keset ööd mingeid makarone (???) ja ma vajusin väga ruttu magama. Noh, mul on vabandus selle jaoks - inimestel on vaja magada. Ei tea, kas Kadi on vampiir? Sest kui ma alles oma silmad vasin esimest korda, kukkus tema koristama. Wth. Too päev kohe polnud üldse viitsimust koju minna. Sebisime pool õhtut pidu ning ei leidnud. HAHAHAHA naeran enda üle. Lihtsalt sõime ja... rääkisime oma venelastega. Järsku helistas Liina ja kutsus meid peole NÜÜDJAKOHEEEEEE JAHVÕIEII? Suures tuhinas otsustasime minna, kell oli 10 saamas ja 22:23 tuli meil 27. Alguses mõtlesime, et äkki saame Dimulja ja Alexi kaasa võtta aga hiljem selgus reaalselt et keegi ei tahtnud viineripidu (oh shit! ma söön praegu viinerit.). Niisis trippisime linna. 27-ga TTÜsse kõigepealt. Mul oli uba buss ära vaadatud. 36 pidi tulema 22:50. Üle tee minnes selgus, et hoopis 54. Ja meil oli seal üle 10 minuti külmas passida. Tuul oli väga tugev ja külm oli ka. Linna jõudsime väikese viivtusega ja siis saime 40 bussi peal Liinaga kokku. Pidime kelmiküla peatuses maha minema. Vaatasime siis ümberringi nagu lollid ja buss peatus. "Ei tea mis peatus see on? Kus me maha pidime minema?" küsisime me üksteiselt ning selgus, et see, millest me just mööda sõitsime, oligi meie peatus. Ning teiselt poolt teed ei lähe buss kuna tee on ühesuunaline. Iga natukese aja tagant Tomile helistades jõudsime kohale ja me olime külmast suremas. Sees ootas meid katjuusha, mingi venekas viin, mahla ja gini. Ega's midagi ei oska selle õhtu kohta kosta. Greibimahlaga oli viin hea. Vägagi - peaks kordama. Seda enam, et mulle maitseb sitaks greibimahl. Ööläbi pidime üleval passima, sest ega äratuse peale poleks keegi niikuinii ärganud. Kirju seltskond oli. Kristlane, turvaülem, koolivend ja meie ehk eided. Keset ööd lisanus meie viinavarule veel viskit. Tiksumine oli segaselt haige ja salaplaanid polnud ka paremad. Kes põgenes, kes tsillis netis. Hommikupoole, kui kõik olid juba ära vajunud, tuli telekas Vimm, mida me Liinaga vaatasime. Ainsad, kes silmi ei sulgenud, JEE! Kuigi vahepeal äärepealt... see ei loe, eks? Hommikul läksime õigeaegselt bussipeatusesse. 07:42 pidi tulema, kaks minutit varem olime kohal. Ei tulnud. Umbes 6 trolli tuli vahepeal. Meie buss jõudis ikkagi alles 7:59. Kaks minti hiljem :). Tegime ringi ära ja paidjom koju. Luurasin internetiskella kümneni ja läksin magama. Ärkasin viie tunni pärast üles. Luusisin ringi, käisin isegi poes. Vaatasin mingit filmi ja nüüd siin ma olen.
Värvid on lahedad.
Vb postitan hiljem pilte ka.

The stars lean down to kiss you
And I lie awake and miss you
Pour me a heavy dose of atmosphere

'Cause I'll doze off safe and soundly
But I'll miss your arms around me
I'd send a postcard to you, dear
'Cause I wish you were here

I'll watch the night turn light-blue
But it's not the same without you
Because it takes two to whisper quietly

The silence isn't so bad
'Til I look at my hands and feel sad
'Cause the spaces between my fingers
Are right where yours fit perfectly

I'll find repose in new ways
Though I haven't slept in two days
'Cause cold nostalgia
Chills me to the bone

But drenched in vanilla twilight
I'll sit on the front porch all night
Waist-deep in thought because
When I think of you I don't feel so alone

I don't feel so alone, I don't feel so alone

As many times as I blink
I'll think of you tonight
I'll think of you tonight

When violet eyes get brighter
And heavy wings grow lighter
I'll taste the sky and feel alive again

And I'll forget the world that I knew
But I swear I won't forget you
Oh, if my voice could reach
Back through the past
I'd whisper in your ear
Oh darling, I wish you were here

Thank you, Sami, from room 251.

Issand jeesus. Kes seda enam mäletab, mis vahepeal juhtunud on, kuid viimase aja juhtumitest varjutab Simpel Session kõik ülejäänud.
Kõik algas sellest, kui Solarisse tehti rämp ja kuulutati välja ekstreemspordi nädal. Mind ja Kadit võis näha pea iga päev seal poumpshimas. Skeiterid olid põhi. Ühel päeval tulid mignid VÄÄGA alakad vennad meiega istuma sinna ja hakkasid meile külge ajama. Nad olid väga joogised ja ... umm väiksed. Alguses pidin nendega suitsul käima, SEE OLI ÕUDNE. Väike blond tüüp tegi terve solarise ees mul margi maha kui uuris avalikult mu rindu ja hoidis nii ümbert kinni, nagu ma käiks selle tatiga. Pff, ei? Andrei tulles läks kõik teises suunas. Blond piinas Kadit edasi ja gängiga liitusid Fox ja Ingrid. Üks alakatest tahtis saada Foxi numbrit, ja ta küsis et "Miks sul mu numbrit vaja on?" ja et kas need tahavad teda kahe siidri peole kutsuda. Fox pakkus välja, et annab oma ema numbri, aga poisid seda küll ei oodanud. Said ikka sitaks üle. AAJAA! Mina ja Kadi saime Andreilt aegluubi sündroomi. Ükskord oli Andreil vist väga hull pohmakas ja ta oli mega aeglane. Kõdis trepist üles sada aastat. Kadiga siiamaani harrastame seda. Koolis öeldakse, et meil vaimne puue :S. Mingi päev käisin solarises sessioni piletit ostma ja sellest hetkest alates oli kõik ametlik. SESSION HERE I COMEEEEEEEEEE <3<<3<3<3<3<3<3<3<33. Ryan Sheckler (OKSE) jagas autogramme ja noh... moe pärast tahtsin ise ka saada ühe priske autogrammi. Kõik eided jooksid tormi ja ma mõtlesin et mind niidetakse pikali. Kuidagi sain selle autogrammi kätte ja paar sõna räägitud ka ja tõmbasin jeehat sealt. Solarise väikese tagasihoidliku skeidivõistluse võitis ära mu lemmar SERGEI. JEEJEEJEEJEEJEEJEEJEEJEE. Reedel kui käisin Endrikuga jalutamas linnas, siis Andrei nägi mind. Olevat mind hüüdnud ja ei tulnud minu juurde rääkima. PALUN, INIMESED, TULGE! Ma ei pane kunagi tähele mitte midagi ja ma oleks ÜLIÕNNELIK teid kõiki nähes. Aitäh. Okei. Sessioni esimene päev. Hommik. Saan Endrikuga ja Kadiga kokku. Sättisime veidi ja läksime sinna. Võtsime kohad. Alguses oli rula, mis ei tõmmanud mu tähelepanu nii palju kui ma oleks arvanud, bmx ikka mu teema. Passisime seal ja. Kõik oli meeliülendav. Reaalselt nagu mingi skatepark oleks Saku Suurhallis. Igal pool oli inimesi, skeitereid, välismaalasi, press. AAH fuckyea. Chris Aström tegi esimesi käike Kadi suunas ja. Nägin härra PEACEi ka sessionil. Ma nägin teda igapäev Solarises. Ta oli sessionil Nike müüja. :):):) Igatahes. BMXi kvalifikatsioonidel juhtus ühel tüübil selline õnnetus, et ma vist suu ammuli vaatasin seda ja tema nägu, kui ta pressis lõpus naeratse suule, on mul silme ees. Üks tüüp simpeli rämbi juures lendas pm näoli vastu rämpi. Sai enda peale sitaks vihaseks ja võttis kiivri peast ja lõi seda jalaga. Ja siis ta tasakaal lõi vankuma ja ta oleks äärepealt uuesti pikali lennanud. Oranžid arstid tulid talle muidugi appi. Ja ta lahkus areenilt vapralt, pea sidemetes. Ma siiamaani mõtisklen, mis ta nimi oli. KAS KEEGI TEAB? Kõik oli nii ilus mis oli seotud bmxiga. Ja ma jäin suitsuga vahele mendile seal ja. Mingi suvakas tsikk ütles et ma näen lahe välja. Ei tea ei tea. Sessioni lõpus mõtlesime kõik, et tahaks sitaks midagi teha. Kuid otsustasime, et homme vaja elus olla ja iga roju oma koju. Aajaa ja Kadi leidis vahepeal endale päris oma skeiteri. Artur Nilov. Tuli Kadit niitma ja kadusid mingi tunniks ajaks v rohkemaks. Ma mõtlesin, et suren igavusse. Aga hiljem oli tünks. Njah. Teisel päeval oli möllu rohkem. Finaalid ikkagist ja värkki. Esimese koha sai DREW BEZANSON!!!! Väga hea mulle meeldib. Teise sai Maddog ja kolmanda mingi Ben Wallace. Kahju, et keegi sõitis Garretile jalga sisse, muidu oleks ta raudselt olnud üks nendest kolmest. Fakk kahju :(. Samas ta juba võitnud sessionil, tegi teed noorematele. Rulas sai esimese koha mingi lokk. Kolmanda Sami Miettinen. Teist ei mäleta enam... kas mitte Tim Zom? ANYONE, HELP? Bmx oli lihtsalt nii ilus. Ja üks asi mis meid kõiki üllatas oli Drew double tailwhip pausiga. Ma lihtsalt ei uskunud et sellise lühikese aja jooksul õhus saab midagi sellist teha :|. Vahepeal lõin KRIS VILEle külge. Ei tea miks. Samas tal oli harry potteri aksent :(. Kui session läbi sai, läksin ma oma hoorariietega koju, kadi ootas kuni ma end sättisin ja sokkisin emale aftekast. Tegelt pidimegi sinna minema. Kaasa võtsime kohupiimakooki ja mahla. Pidime saama kell 11 Nelega kokku aga jõudsime umbes 10. Solaris oli kinni, kes teab mis lagi seal alla kukkus. Siis me tegime bussiringe. Sõitsime 17ga autobussijaama ja sealt tagasi kristiine poole. Kui tuli Retke tee, mõtlesime ümber pöörata. Saime Nelega kaubsi ees kokku ja ülikülm oli. Ja ma nägin ülilits välja. Nele ostis meile 777t ja tegime koksi. Ega alla ei läinud, mkm. Kui jõudsime Von Krahli ette, oli seal sitaks mega suur järjekord, inimesed trügisid end segaseks. Me andsime oma koksi mingile suvakale täis düüdile. Ta sõber oli mingi neeger. Tegin jointi ja lampi hakkas kõik laksima. Nägime Artur Sadovskit ja Kadi kohe lausa lendas. Kadi ei saanud sisse niiet saatsime Nele sinna et ta Chrisi välja tooks, sest Chris lubas temaga aftekal kokku saada. Vahepeal läksin negroga rääkima ja tüüp kukkus mu perset käppima. Nägin, kuidas Kadi ja Chris ära kõndisid, ja ma mõtlesin et kas Kadi tahab mind üksi jätta v. Jooksin järgi kuigi teadsin et see vale tegu. Läksime hotelli. Sisse saamisega oli veidi jama aga pohhui see. Chris andis mulle õltsi. Kadi ja chris kadusid vannituppa ja lampi sadasid sisse Tobias aka "To-Buy-Us" ja Nele. Ei tea kust üles korjasid üksteist. Läksime suitsule ja mul oli Tobiase jakk seljas. Väljas oli migni rasta aka Miika ja Sami suitsul. Rasta küsis kas mul tubakat on, et ta tahab weedi teha. Vastasin jaatavalt ja läksime nende tuppa. Mingit sokki ajasime seal ja see weed oli hull. Mingi hetk ma igatahes juba magasin. Tegin silmad lahti ja mul oli üli üli üli külm. Vaatasin, et aken oli lahti ja toauks ka. Panin akna kinni ja meenutasin. Mingi pusle panin kokku. Tobias oli eile öösel andnud mulle oma toa kaardi ja ma käisin seal. Võtsin midagi... tsäga vist. Ja siis tulin tagasi korrtuades endamisi 'kakssada viiskümmend üks'. Sami igatahes teadis mu nime. Pidevalt hüüdis mind. Ei tea miks. Kui ma ärkasin siis ta igatahes magas. Tooli peal, pohhui etvoodis oli ruumi. Nele oli öelnud mulle et ma meeldin talle. Hui znajet. Ma otsisin oma prille ja asju. Äratasin Sami hetkeks üles ja küsisin temalt. Ta tuli istus mu kõrvale voodi peale ja seletas et need viis Nele ära. Niiet ma teadsin kuhu minna. Ta tegi paarlähenemiskatset, aga millegipärast sokkisin ma talle, et "i need to get my stuff". Sami palus, et ma tagasi tuleksin. Jätsin ta toa numbri meelde. 251. Üleval kõik kolm olid unekates voodis. Ma võtsin oma koti ja asjad ja Kadi ka pakkis end kokku. Mu kotis olid mingid alukad, mis ma otsekohe sealt välja viskasin. Ma seletasin Kadile, kus ma olin ja et ma pean tagasi minema. Ma küll koputasin, aga uks jäi kinni. Hotellis oli ikka veel pidu kusagil. Ja seinas oli auk. Kui ma koju jõudsin, läksin kohe magama. Peale seda sain Kadiga solarises kokku ja me lihtsalt rääkisime sellest kõigest vahet pidamata. Rämp oli veel viimast päeva üleval. Klassijuhataja tuli ka solarise toidupoes vastu ja küsis et ma olen siis nii haige v. Ma olen siiamaani suhteliselt Sessioni mullis. Teises vaatevinklis Sessionil juhtunust : http://missbitchh.blogspot.com/
Eile öösel käisin Kadi pool. Tegime kõige ilusamaid mufineid. Ja suitsetasime nõgest (tegi tuimpsiks), gripiteed, piparmünti ja rotikat teed. Ekspertiis nätias et kõik laksib, haiseb ja põleb. Ja sõltuvus võib tekkida.
Ja täna ... Täna käisime Kornaku ajal mäkis. Ehk teise tunni ajal. Mmm burxx.
Kuigi mul hekel kohati väga heartbroken olla. Mul peaks olema küll muid asju, millest mõelda. AGA EI. Temast pean ikka alati mõtlema. Ja ma tean et ma peaks unustama, aga ma ei suuda. Ikka lasen sama entusiastlikult edasi. Anna andeks, kui Sulle pinda käin <33