Uhum siis nädalvahetus, howdihoo.

Ma ei tea, kust ma alustama peaksin. Reede. Hommik. Lähen kooli teiseks tunniks. Esimeseks jälle ei jõudnud. Mingi tund oli, peale mida olid kehalised. Me pidime ajuvaba arvu kordi edasi tagasi jooksma lihtsalt. Peale kehalisi võtsime endale väikese puhkuse. Suhteliselt lampi otsustasin Lea sünterile sisse marssida. Läksime otse Kadi poole sööma ja sättima, kui ilmus et aega on natuke liiga palju. Mammu lubas Kadi poole jõuda mingi 5-7 vahel. Viimasel hetkel ikkagi läksime otse sinna. Nõmmel kohtasime pidulisi, kes samasse kohta teel olid. Ehk siis Polymeri. Viimane üritus seal, hellsyeah. Kohale jõudes panin esimesena tähele muusikat, mis tühjas saalis tümpsus. Piletikontrollis kirjutati mu käe peale suurelt "LOSER" ja nö tura lohutas mind sellega, et kõik on sellised. Sisse astudes üritasime tossu sees orienteeruda ja kedagigi leida. Leidsime kusagilt tagant poumshide diivanitega toast Lead ja asjad. Kõik tundus tuimps, aga inimesi valgus juurde. Laserid olid lahedad. Seda küll. Mul oli suuremat sorti alkoholi-isu. Mingi hetk oli juba massiliselt rahvast ja isegi ment käis luuramas. Selle õhtu jooksul nägin ma kolme inimest, kellest ma suutsin ikka korraliku detailse esmamulje jäädvustada endale ja mitte üldse tavalise. Et ma seda kunagi ei unustaks, siis peab kirja panema. Keegi nkn ei loe peale Kadi. Kui temagi viitsib neid pikki postitusi lugeda. Igatahes. Ma kõndisin tagasi piirkonnast kus oli lubatud suitsetada. Ja järsku. Vilkuvte diskotulede ja tossu sees ta oli. Ideaalne prillu. Seisis täpselt minu ette ja tantsis maailma kõige armsamat totakat tantsu. Ma liigutasin liigagi emotsioonitult oma käsi reivi rütmis ja lahkusin. Kuid ega ma seda nunnut insidenti ei unustanud. Ooei. Peale pikaajalist ilastamist Kadiga otsustas ta, et tahab osta viinashoti. Kahe peale või nii, kuna keeleneedi tõttu ta eriti ei soovi üle pingutada. Mina, kes ma alati viitsin, muidugi tegelen ostlemisega. Nagu alati. See oli vist mingi valge viin. Jõime ära ja. Jäime ootama. Ega midagi ei juhtunud. Absoluutselt. Oleks võiud laksida aga ainult viinamaitse jäi suhu. Umbes täpselt siis kohtasin ma tolle õhtu teist meeldejäävat isikut. Ma ei mäleta ta nime. Aga tal olid pruunid juuksed, pikk mantel (millel oli krae üleval) ning selle alt paistsid peeniksed koivad välja. Ta jättis mulle vampiiri mulje. Nagu mingi kõigeteadja. Küsi temalt midagi ja ta vastab Sulle just nii nagu asi ongi. Üldse ta hoiak ja... täpselt nagu vampiir. Tema omapära talletamiseks oli vaja veidi jõllitada teda nagu mingi pervert aga asi oli seda väärt. Kui Edward Cullen oleks maa peal olemas, siis see oleks tema. Palju lahedamas versioonis. Mitte siuke pussy nagu filmis. Oh, no... Jana oli vist selle tsiki nimi, kellega ma terve õhtu veel rääkisin, siis kui teised olid teab kus. Ja tema läheduses viibis tihti Taavi. Ma tean juba ammu seda, et ta Taavi on ning olen teda mitu korda näinud, kui ta on Kadit või kedagi kohanud tänaval. Aga ma ei olnud siiani temaga sõnagi vahetanud. Noh sinnani. Kuni ma istusin suhteliselt ta kõrval diivanil ja jutuks tuli lahkumine. Tegime kiirelt tutvust ja esimesest sekundist, kui ma temaga rääkima hakkasin, mõistsin et ta on ikka... selline ülisoe inimene. Hea oli kellegi nii sõbralikuga rääkida. Ta veel küsis minult, et miks ma lahkun ja ma seletasin oma sõbrapuuduse ja üldse selle peo igavuse, et võib-olla on Kadi pool iaegi põnevam. Ta surus taas mu kätt ja lausus, et on Taavi ja et nüüd on mul keegi, kellega rääkida. Kuigi mul oli tõesti vaja lahkuda. Ja siis ta kallistas ... täpselt nagu keegi kunagi ammu. Mul ei löö pilti ette, kes see oli. Aga keegi pole mind ammu nii kallistanud. AITÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄH AITÄH AITÄH!!!!! Jõudsime liigagi vabalt Kadiga viimase bussi peale ja piinlesime tema juurde. Tegime keset ööd mingeid makarone (???) ja ma vajusin väga ruttu magama. Noh, mul on vabandus selle jaoks - inimestel on vaja magada. Ei tea, kas Kadi on vampiir? Sest kui ma alles oma silmad vasin esimest korda, kukkus tema koristama. Wth. Too päev kohe polnud üldse viitsimust koju minna. Sebisime pool õhtut pidu ning ei leidnud. HAHAHAHA naeran enda üle. Lihtsalt sõime ja... rääkisime oma venelastega. Järsku helistas Liina ja kutsus meid peole NÜÜDJAKOHEEEEEE JAHVÕIEII? Suures tuhinas otsustasime minna, kell oli 10 saamas ja 22:23 tuli meil 27. Alguses mõtlesime, et äkki saame Dimulja ja Alexi kaasa võtta aga hiljem selgus reaalselt et keegi ei tahtnud viineripidu (oh shit! ma söön praegu viinerit.). Niisis trippisime linna. 27-ga TTÜsse kõigepealt. Mul oli uba buss ära vaadatud. 36 pidi tulema 22:50. Üle tee minnes selgus, et hoopis 54. Ja meil oli seal üle 10 minuti külmas passida. Tuul oli väga tugev ja külm oli ka. Linna jõudsime väikese viivtusega ja siis saime 40 bussi peal Liinaga kokku. Pidime kelmiküla peatuses maha minema. Vaatasime siis ümberringi nagu lollid ja buss peatus. "Ei tea mis peatus see on? Kus me maha pidime minema?" küsisime me üksteiselt ning selgus, et see, millest me just mööda sõitsime, oligi meie peatus. Ning teiselt poolt teed ei lähe buss kuna tee on ühesuunaline. Iga natukese aja tagant Tomile helistades jõudsime kohale ja me olime külmast suremas. Sees ootas meid katjuusha, mingi venekas viin, mahla ja gini. Ega's midagi ei oska selle õhtu kohta kosta. Greibimahlaga oli viin hea. Vägagi - peaks kordama. Seda enam, et mulle maitseb sitaks greibimahl. Ööläbi pidime üleval passima, sest ega äratuse peale poleks keegi niikuinii ärganud. Kirju seltskond oli. Kristlane, turvaülem, koolivend ja meie ehk eided. Keset ööd lisanus meie viinavarule veel viskit. Tiksumine oli segaselt haige ja salaplaanid polnud ka paremad. Kes põgenes, kes tsillis netis. Hommikupoole, kui kõik olid juba ära vajunud, tuli telekas Vimm, mida me Liinaga vaatasime. Ainsad, kes silmi ei sulgenud, JEE! Kuigi vahepeal äärepealt... see ei loe, eks? Hommikul läksime õigeaegselt bussipeatusesse. 07:42 pidi tulema, kaks minutit varem olime kohal. Ei tulnud. Umbes 6 trolli tuli vahepeal. Meie buss jõudis ikkagi alles 7:59. Kaks minti hiljem :). Tegime ringi ära ja paidjom koju. Luurasin internetiskella kümneni ja läksin magama. Ärkasin viie tunni pärast üles. Luusisin ringi, käisin isegi poes. Vaatasin mingit filmi ja nüüd siin ma olen.
Värvid on lahedad.
Vb postitan hiljem pilte ka.

The stars lean down to kiss you
And I lie awake and miss you
Pour me a heavy dose of atmosphere

'Cause I'll doze off safe and soundly
But I'll miss your arms around me
I'd send a postcard to you, dear
'Cause I wish you were here

I'll watch the night turn light-blue
But it's not the same without you
Because it takes two to whisper quietly

The silence isn't so bad
'Til I look at my hands and feel sad
'Cause the spaces between my fingers
Are right where yours fit perfectly

I'll find repose in new ways
Though I haven't slept in two days
'Cause cold nostalgia
Chills me to the bone

But drenched in vanilla twilight
I'll sit on the front porch all night
Waist-deep in thought because
When I think of you I don't feel so alone

I don't feel so alone, I don't feel so alone

As many times as I blink
I'll think of you tonight
I'll think of you tonight

When violet eyes get brighter
And heavy wings grow lighter
I'll taste the sky and feel alive again

And I'll forget the world that I knew
But I swear I won't forget you
Oh, if my voice could reach
Back through the past
I'd whisper in your ear
Oh darling, I wish you were here