Happy.

Ma ise küll seda ei mäleta aga mu ema rääkis, et eile kui ma väga purjus peaga koju tulin, olin ma väga õnnelik ja sõbralik. Kindlasti oli mul selleks põhjus ka, kuid...
Kõik kohad on katki. Tahaks teada, kuidas see juhtus. Käed on katki ja värisevad. Põlv on katki ja teksad vist ka. Ema mainis midagi. Mainis ka seda, et oli pidevalt mulle helistanud ja lootis et ma kodutee ikka üles leian. Sorry, emps. Seekord läks liiale.
Apelsinimahl. Pohmakaga väga hea ja turgutab ka kenasti.
Ja nüüd ma unistan juba tema unest... Ei busted. Kuigi enda oma samal ajal kummitab peas. Väga imelik uni oli. Ma võin kindlalt öelda, et see oli minu sünnipäev, aga seda pidaskeegi teine. Ta tundus nii tuttav, ma olen kindel, et kuidagi ma teda tean... Ta oli saatnud laiali kümneid sadu ma ei tea, kui palju kutseid aga tema suuuuur valgete seintega maja oli põhimõtteliselt tühi. Veidi närviliselt tammus ta toas ringi ja järsku venis naeratus ta näole ja ta ütles, et kolm naabrit tulevad. Ta aknast nägi. Kolm naabrimutti. Ja ta oli nii õnnelik. Mis see tähendab? See meenutab mu eelmise aasta sünnipäeva... Võib-olla tahab uni mulle öelda, et ma ei lähe tegelikult inimestele korda. Ja sellest pole hullu. Mul on omad inimesed, kelles ma ei kahtle ja ma olen kuradima õnnelik, et mul nad on.
Aitab vist oma aju piinamisest, ma unistan ta und edasi.

Mis toimub?

Ühe kaasblogija postitus pani mind ennast mõtlema, et äkki tuleks end siin taas välja elada. Siin on hea see, et kui keegi loeb, siis keegi keda kotib. Pole vaja mingit pealesurumist.
Mõtlema pani mind see, mis ma avastasin endaga toimuvat. Tahaks kedagi õnnelikuks teha. Tahaks jälle panustada oma aega heal eesmärgil. Teha rõõmustavaid üllatusi ja meelde jätta väikseid pisiasju. Hoolitseda ja olla kindel, et kõik on korras ja hea. Ma saaksin seda kui ma vaid ei kardaks. Kardan olla pealetükkiv ja ületada piire. Tahaks minna ta maja ette vitamiinirohke hommikusöögiga, teha pai (see oleks kahjuks võimatu, ei tahaks ta kena soengut sassi ajada) ja rääkida tühjast tähjast. Aidata tal õppida ja kuulata ta laulusoovitusi. Kuulata ta põnevaid jutte elavhõbedast tuunikalas ja soovida häid unenägusid. Tahaks, et ta oleks kogu aeg õnnelik. Kogu aeg. Olen juba nii mitu päeva sellest mõelnud. Olen mõelnud, et mida tal oleks vaja ja kuidas ma saaksin seda teostada. Ja miks ma üldse mõtlen kui ei saa midagi neist teostada? Kui ta vaid laseks... Ma loodan, et ta seda ei loe. Muidu tunneb end tekstis ära ja hakkab minust üldse eemale hoidma. Kuigi tahaks, tahaks, niiii väga tahaks.