Mida ei mäleta, oli eile.

Viimati ma vist kirjutasin blogi esmaspäeva hommikul. Täna on neljapäev alles, kuid tundub et terve kuu on vahel olnud. Esmaspäeval siis kui ma kooli läksin siis seal luurasid ringi louner ja kala.Ma viskasin kohe ette pervamisprillid igaks juhuks kuna ega mul eriti meiki peal ei olnud, Kadil ka mitte. Me rääkisime õpetajaga ära ja lasime nahhui. Sõitsime Kadi poole ja hakkasime riideid vaatama. Vahepeal tuli ta ema ja andis talle mingi laheda roosa suure mantli ja ütles et Kadi võiks sellegapilti teha ja alla panna seeliku ja mustad rinnahoidjad. Sobiks.. : D. Liikusime hääletamiskohta ja seal jooksis üks lookbook üle tee. Mitte minu Lookbook, vaid lihtsalt keegi stiilne.Mingi mees võttis peale ja viis porta juurde ära ka. Aga ta autos oli meeletult palav lihtsalt. Ja me Kadiga hakkasime iga natukese aja tagant magama jääma. Kui lõpuks tuli pääsemine - Pärnu. Käisime portas piipu pesema ja värkki ning siis suundusime kahekesi randa. Meie pleissis päevitas mingi eit niiet sinna ja ei saanud ja me pidime leppima mingi pingiga. Ma proovisin sadat erinevat asja selga aga ei suutud otsustada, mis Lookbookile rohkem meeldiks. Lõpuks tuli Sander juba ja siis oli raske riideid vahtada, aga NIU faking Sander -.- . Kadil ja Sandril olid seal omad teemas ja ma mõtlesin et võtan endale eraldi pingi. Sest kui Loookbook tuleb siis oleks ma seal üksi temaga ja ta julgeks mind kallistada. Wuhuu võtson muhava asendi sisse ja ootasin mingi tund aega kuni ma vaatasin, et Andreas oli ka sinna jõudnud ja kõndis minu poole. Rääkis tavalist juttu üpris. Siis tulid Kadi ja Sander. Ja veidikese aja pärast liitud Lookbook. Istus mu kõrvale pingile ja tegi meestepoosi ning flirtis Andreasega. Kui Andreas on läheduses, siis ma ei hakka mõtlemagi sellele. Me hakkasime suht koheliikuma kodu poole ja Sander pidevalt irises midagi või mai tea mis tal viga on ;S. Terv tee oli mul suht imelik olla. M aolin pidevalt vihane ja ma nähvasin tihti, imelik imelik. Peal pikka kõmpimist läks Andreas ära ja siis oli Martin jälle lahe ja ma tegin temaga hõumi laksu. õJa Kadi tegi muid lakse ka. Ja me saime auto peale. See oli mingi iks uus auto vist sest see mees rääkis telefonis midag autodest, mendist ja sellistest asjadest. tüüd sõitis elukiirelt. Järgmisena võeti meid peale ja viidi Märjamaale. Mingi pompsukas oli. Ja viimane auto mis tallinna viis Honda civic. Mees lasi vanakooli hard rocki ja tegi suitsu mille toss lõhnas nagu seep. Kõik seal autos lõõhnas nagu seep. Kadi sai laagrisse ja mina Valdekusse. vahepealset ma ei mäleta aga siis tuli eilne. Alguses sain Kadiga kokku ja bussis rääkis migni mees Brasiiliast eesti tsikiga.Ma rääkisin sellest Kadile ja me vatasime oma energiajoogi peale ja seal oli ka Brsiilia. Ja meil tekkis Nõme metsa ja vessari saatel idee minna suvel Brasiiliasse. Siis me hakkasim e linna minema aga Nele helistas jaütles ettahab pilte teha kuskil mäos ja Kadi läks dushi alla aga lõpuks ta sättis ikka megaaeglaselt ja siis meil -nelega uli plaan minna Türile aga Kadi ei jõudnud. Ta sätib nagu mu õde. : DxDD. lõpuks saime Nelega virus kokku ja läksime parmupleissi. Vahepeal tulid bedwettersid ja läksime edasi. Mingist poest ka läbi. Sis parmumaja juures vahetasime riideid ja tegime pilte ja signe ja. Lõpu poole tegime linnukese ja kala nägusid ja naersime end ribadeks. Edasi läksime linnahalli katusele vessi tegema. Poolel teel tuli sada kitarriga meest lihtsalt vastu megahull. Mingid bändivennad olid ka ühed. Siis tegime vessi. Läksime hulluks. Hüppasime siin ja seal ringi nagu segod. Tegime vessari trikke. Grillisime DC karbis. Jõime laua vett. Vaatasime paarikesi. Needusime mupot. Siis koju. Eile. Kooli. Vaatasin et vähe inimesi koolis. Inka olin ära siis nahhui. Paljud läskid tegelt. Kadi ei tulnud kooli kuna tal olisitt olla. Oh noes! Ma pidin pärnu minema ju ;(. see jäigi ära. Olin veits vanaema juures ja läksin koju ja .. vaatasin telekat. Mingi hetk top geari vaadates tuli uni peale ja läksin voodisse. Nüüd olen vist ikkagist liiga vähe maganud ja jään siia tugitooli blogi kirjutades aeg-ajalt magama. Ma vist lähen ja uurin kas ema laseb koju jääda.

Thank god im parm.

Jeesus küll, keegi teist ei kujuta ette mitte midagi mis juhtus eile ja üleeile ning keegi teist pole midagi sellist läbi elanud. Laupäeva hommik oli küll rahulik, aga õhtul tekkis idee minna Kadi juurde kuna PIDIME minema Pärnu. Õhtul suht hilja ma käisin kodus dushi all ja läksin Kadi poole. Bussis kuulsin kuidas mingid suvalised lahedad venelased rääkisid pikalt sõnast "tsillima". Ma oleks muianud hea meelega aga nad olid hevikad ja mina olin üksik wannabe dc kotiga. Kahjuks kartsin. Kadi poole jõudes oli veits surmik. Nagu suht kohe vajusime ära. Aga nii kui voodisse jõudsime, hakkasime naerma lambiste asjade üle. Kadi ütles, et "Kahju et Mikk ikka ära sureb". See oli nii lamp lihtsalt et ma hakkasin ropult naerma, kuid üsna varsti jäi kõik vait. Hommikul oli ka igav. Kõik oli igav. Ja Lookbook lubas lasta mingi koori üle et Pärnus vessi teha meiega aga tuli välja, et need kelle ta üle lasi, olime meie :). Omakorda sellepärast lasin ma ennem oma pere üle, kes tahtsid pühapäeva kuumust koos nautida. Mainiks ära et 10 pannkooki ja 6 saia pole paha, aga ega ma neid üksi ei söönud ju. Päev läks nõulaifides. Lookbook oli oma kooriasjas (mis värk on mul koori meestega? Ah?) ja ma ootasin teda kaua kaua netti. Vahepeal ostsime kinderit. Me jõime Kadiga köögis teed kui järsku mulle tuli kõne. See oli Lookbook ja ta helistas, et öelda et on netis. Ma olin suures sokis, ja ütlesin kuidagi väga tuimalt et "aa..... okei." ning kappasin koppasin netti. Ma ausalt ei mäletnud mis ma talle öelda tahtsin, aga planeerisime esmaspäevase pärnu mineku. Ma ajasin Lookbookile nii palju sokki, mul hull mark. MTVst tulid igast veidrad laulud veidrate armusõnadega ja ma kirjutasin need kõik Lookbookile ja ta küsis et kas need vihjavad millegile. Siis läks kõik allamäge. Ma ei mäleta mida ta ütles aga ma tegin endale selgeks et no deal. Ja ma hakkasin ulguma seal nagu segane. Lookbook oli jumala shokis, tüüd oli, et WTF? Kadi lõpuks rääkis et ma hull ta järele ja see oli ilmselgelt liiga kiire. Aga lõpp hea kõik hea. Veits nuttu ja tuli Nele, kellega me pidime enne linnas kokku saama, et vessi teha aga me Kadiga mõtlesime et eriti ei viitsi.. Nele jõudis ja absurdsused ei lõppenud. Selgus et Kadi poole enam ööseks ei saa aga me tahtsime salaäri teha. Niisis me korjasime oma pombsud kokku ja toppisime kotid kõike hädavajalikku täis ning astusime ööle vastu. Kõigepealt kimasime Selkusse, sest salaäri jaoks materjali vaja. Alguse põdesime et mida vittu pühapäev ju kas Selver lahti on? Aga kui bussiga sõitsime, nägime et lahti. Nii kui bussi uksed avanesid, jooksime me karjudes selveri poole, täitsa napakad ikka. Üks poiss bussis vaatas meid nagu segaseid. Oi jeesus kui palju solki me sealt kokku ostsime. Siis oli juba arve 200 millegagi. Mina ja Kadi annetasime kokku ainult parmusente 45 eeku. Pohhui see Nele on ritchbitch. Edasi bussipeatuses joppas ja me saime 5e peale. Algne plaan oli minna vanalinna pleissi ja seal öö veeta. Ning kõndisime sinna nagu mingid pombsidega parmud. Jõudsime sinna ja hakkasime nenast mugavalt sättima kui avastasime et see koht oli paranoiline ja spooky. Ja vabalt võis ment lampi tulla. Me lihtsalt põgenesime sealt. Mõtlesime minna Nele "Russalka parmukasse" mis pole absull Russalka lähedalgi. Ja hobujaamast tuli 35. Hakkasime mõtlema siis, et damn kas Russalka või lasna võsa ja keegi ei suutnud otsustada kuid russalka kõlas parmumalt niiet poskas oli maha minek. Kõndisime pleissi ja avastasime et tak, seal pallllju parem. Hakkasime materjali kasutama ja Nele võitis võistluse. Ma jäin teisele kohale. Me istusime seal, kell oli juba üsna palju, kaks või kolm või?.. Ja Nele rääkis pikalt mingist tüüdist kes teda stalkis ja kõigil hakkas jube. Järsku, lambist kuulsime mägede vahel inimese samme. Me vaatasime paanikas üksteisele otsa ja pakkisime asjad kokku ning lahkusime kiirelt. Mingiks hetkeks jäime sinna lähedale passima ja avastasime et meil vaja statoili vetsu. Aga lähedalt ei julgenud absull minna ning me võtsime mingi haige ringi ja statoili jõudes avastasime et see kinni. Mõtlesime et võtame suuna mendiparki ja tee peale jäi... mingi bensukas, roheline oli. Nime ei mäleta kahjuks. See oli lahti! Me ostsime nätsu ja käisime vetsus ja triivisime menti. Me istusime keset rampi ja hakkasime vessi tegema. Kui tuli hommik! Kõik läks valgeks ja diibid jutud arenesid. Rääkisime Bikersi draamadest pikalt. Ma lugesin juba minuteid millal pääsemine tuleb ehk millal koju saab. Ma läksin 5:52 bussiga koju.. Kadil oli vahepeal paanika. Liiga palju asju ja liiga vähe kilekotte ja liiga vähe inimesi, kes tassiks. Päeva kokkuvõte:
Salaäri auhind : Nele
Kõige parmum : Kadi
Kõige vähem parmum : mina. Tänu Kadi lookbooki kampsunile mis oli lambine leid.
Kõige lookbookim : mina (taas tänu Kadi kampsunile)
Kõige vihasem : Kadi
Mingi veel, mida ma ei mäleta : Nele

Palju õnne võtjatele.
Kuid, hei. Täna peaks Pärnu minema. Sest kõik tulevad võssi ja nagu... tahaks Lookbooki näha. Aga kuulge neiud. Ma lähen pessu et ma jõuaks kooli ka. Ja siis pärnu. Adjöö, näege meid unes ja kadestage meie põnevat elu, millest te sittagi aru ei saa :)

Läbi nägu pirn.

Eile oli ..... omapärane päev, vägagi. Alustades sellega, et ma olin koolis ametlikult POOL TUNDI :D!!! jätkates sellega, et ma kavatsesin Kadiga lahedaid libulakse teha aga tal polnud diksut kodus ja jätkates sellega et mu vanaema päris mult mingeid meesteküsimusi, hea et jutt seksi peale üle ei läinud ning lõpetades sellega, et sain ... oodake ma mõtlen talle ruttu ruttu hüüdnime välja.. Lookbookiga kokku. Ma ennem Pärnus ütlesin talle et ta peab mu fotograafiks hakkama ja et ta on mulle 10 tundi fotograafi asja sees. Ja tüüd võttis seda tõsiselt. Vägistas mind oma tellisega ikka suht kaua. Me tsillisime vanalinna pleissis veidi ja mul tekkis räme suitsuisu. Lookbook ütles muidugi, et "Hui saad suitsu!" aga keegi kõrgemalt oli inu poolt. Meie selja tagant täpselt lähenesid kolm kutti. Ma pöördusin ühe poole ja ta ütles "Tere tere" ning hakkasime inglise keeles rääkima, tuli välj et ta oli Tomi või Tommi vms ja tal oli suitsu. Need kaks kutti kes temaga kaasas olid, tõmblesid sealt veel mitu korda mööda. Tegin suitsu suure rahuga ja Lookbook võttis tellise välja. Mul on temast kahju, tal võis igav olla, pildistades mu käsi ja prille ja muud sellist. Kuigi ühe pildi ta sai mu näost, vb rohkem : D ja sellel pildil olin ma segu ta eksist ja Snoxist. Ohh jubedust. Peale seda mingi hetk me liikusime virru. Virus sai diipi panna ja pika peale mossi vajuda vahepeal. Aga Lookbook sai teada et mu empekas on pilt minust, mis on TEGELIKULT mingi kolm aastat vana, aga ma talle ütlesin et kaks aastat, ning ma suumisin seda ja näitasin Kadit seal pildil, aga tüüp tahtis minu üle ka naerda. Ok... KEI! Algas empeka sõda. Aga ilsmelgelt olid kõik jumalad minu poolt ja Lookbook seda pilti ei näinud :P. Kuigi sõdiks teinegikord. Kell hakkas palju saama ning pidime minema bussiterminali. Ma ostsin enne toidumaailmast kalaschnikowi ja Lookbook coca cola ZEROT. Miks just zerot? Sest ta on nii lookbook. Ta ostis veel pileteid ja me avastasime et buss praktiliselt kohe tuligi. Saime istuda kõige stiilisema koha peal, kus saab jalgasid toetada. Vahepeal ma jäin omadesse mõtetesse ja me vaikisime suurema osa bussisõidust. Terve aja ma pingsalt mõtlesin et kas on midagi mida ma öelda saaks, et vaikust purustada, aga tundub et nagu... ei olnud. Fakk. Läksime Laagri peatuses maha ja ma otsustasin et segan teda terve aja kui ta hääletab. Kuni ta peale saab. Ja avastasin et ma võin hiljemalt veits peale keskööd minema hakata. Mõnes mõttes tundsin talle kaasa. Aga mõnes mõttes.. olin enda pärast õnnelik : D terve eilse päeva võimutses ego-pool minus. Vähemalt ma väga palju ei vingunud. Sest kui mul vingumise tuju tuli, siis ma ütlesin, et "Ma ei ole Andreas, ma ei vingu" ja see AITAAS. Keegi ei tahtnud mu ilusat foograafi peale võtta. Miks? Ilmselgelt oli viga minus, et ma seal passisin. Kell oli vist kümme juba ja muloli seljas ainult pluuse ja õhuke nerdi-kampsun. Kurat, kuidas ma oleksin tahtnud vinguda, mul oli nii külm! Ja mul pea valutas ja mul oli valus neelata ja ma olin vist palavikus, aga ei. Ma ei ole Andreas, ma ei vingu. Mingi hetk lõi mulle kalaschnikow pähe ja ma nagu.. võtsin ta käe alt kinni, või ma ei oska seda seletada niimodi, no nagu abielupaarid, ma tean, et see kõlab imelikult. Aga vähemalt ma ennem küsisin, kas tal tuttavaid sealt sõidab, et veenduda, et tal mingit tülinat sellest ei tekiks. Lookbook sai peale kell 11 õhtul. Siis ma tegin ühe teatud koleda vea. Vist oli number 3. Ja lippasin minema. Ma ootasin bussi 15 minutit. Läksin bussi peale. Terve selle 30 (umbes) minuti jooksul tuli bussi igasuguseid täis ja mitte nii täis noorukeid. Umbes kolmveerand olin linnas ja pidin taas 15 minutit ootama. Vahepeal möödus minust limusiin, kus käis hull praznik. Ja pimedatel tänavatel vilistasid mulle mingid eriti nõmedad ossid. Koju jõudsin peale keskööd. Ja mida ma avastan? Isa on kodus. Kus isa on? Netis. NOOOOOOOOO. Ma üritasin talle seletada et ma tahaks nagu netti ja lubasin Lookbooki ära oodata, aga ta ütles, et EI. Suure vihaga helistasin ma Lookbookile ja ütlesin et ma netti ei tule ja küsisin kaugel ta on. See oli viimane kord, kui ma temast midagi kuulsin ja hetkel on mul selline tunne, et viimaseks ta ka jääb. Putsi küll. Ma olen suur idi. Siis läksin mamagama ja nägin kahtlaseid unenägusid. Ma nägin oma lemmik õudukat. Ma nägin, et oli suur meri ja mere kohal olid sellised suured ekstreemsete kurvidega teed ja kui mööda neid kimada siis on 50:50 šanss, et Sa saad surma. See on nagu ... nii vastik. Aga mu lemmik õudukas ikkagist. aga adjöö ma lippan.