Thank god im parm.

Jeesus küll, keegi teist ei kujuta ette mitte midagi mis juhtus eile ja üleeile ning keegi teist pole midagi sellist läbi elanud. Laupäeva hommik oli küll rahulik, aga õhtul tekkis idee minna Kadi juurde kuna PIDIME minema Pärnu. Õhtul suht hilja ma käisin kodus dushi all ja läksin Kadi poole. Bussis kuulsin kuidas mingid suvalised lahedad venelased rääkisid pikalt sõnast "tsillima". Ma oleks muianud hea meelega aga nad olid hevikad ja mina olin üksik wannabe dc kotiga. Kahjuks kartsin. Kadi poole jõudes oli veits surmik. Nagu suht kohe vajusime ära. Aga nii kui voodisse jõudsime, hakkasime naerma lambiste asjade üle. Kadi ütles, et "Kahju et Mikk ikka ära sureb". See oli nii lamp lihtsalt et ma hakkasin ropult naerma, kuid üsna varsti jäi kõik vait. Hommikul oli ka igav. Kõik oli igav. Ja Lookbook lubas lasta mingi koori üle et Pärnus vessi teha meiega aga tuli välja, et need kelle ta üle lasi, olime meie :). Omakorda sellepärast lasin ma ennem oma pere üle, kes tahtsid pühapäeva kuumust koos nautida. Mainiks ära et 10 pannkooki ja 6 saia pole paha, aga ega ma neid üksi ei söönud ju. Päev läks nõulaifides. Lookbook oli oma kooriasjas (mis värk on mul koori meestega? Ah?) ja ma ootasin teda kaua kaua netti. Vahepeal ostsime kinderit. Me jõime Kadiga köögis teed kui järsku mulle tuli kõne. See oli Lookbook ja ta helistas, et öelda et on netis. Ma olin suures sokis, ja ütlesin kuidagi väga tuimalt et "aa..... okei." ning kappasin koppasin netti. Ma ausalt ei mäletnud mis ma talle öelda tahtsin, aga planeerisime esmaspäevase pärnu mineku. Ma ajasin Lookbookile nii palju sokki, mul hull mark. MTVst tulid igast veidrad laulud veidrate armusõnadega ja ma kirjutasin need kõik Lookbookile ja ta küsis et kas need vihjavad millegile. Siis läks kõik allamäge. Ma ei mäleta mida ta ütles aga ma tegin endale selgeks et no deal. Ja ma hakkasin ulguma seal nagu segane. Lookbook oli jumala shokis, tüüd oli, et WTF? Kadi lõpuks rääkis et ma hull ta järele ja see oli ilmselgelt liiga kiire. Aga lõpp hea kõik hea. Veits nuttu ja tuli Nele, kellega me pidime enne linnas kokku saama, et vessi teha aga me Kadiga mõtlesime et eriti ei viitsi.. Nele jõudis ja absurdsused ei lõppenud. Selgus et Kadi poole enam ööseks ei saa aga me tahtsime salaäri teha. Niisis me korjasime oma pombsud kokku ja toppisime kotid kõike hädavajalikku täis ning astusime ööle vastu. Kõigepealt kimasime Selkusse, sest salaäri jaoks materjali vaja. Alguse põdesime et mida vittu pühapäev ju kas Selver lahti on? Aga kui bussiga sõitsime, nägime et lahti. Nii kui bussi uksed avanesid, jooksime me karjudes selveri poole, täitsa napakad ikka. Üks poiss bussis vaatas meid nagu segaseid. Oi jeesus kui palju solki me sealt kokku ostsime. Siis oli juba arve 200 millegagi. Mina ja Kadi annetasime kokku ainult parmusente 45 eeku. Pohhui see Nele on ritchbitch. Edasi bussipeatuses joppas ja me saime 5e peale. Algne plaan oli minna vanalinna pleissi ja seal öö veeta. Ning kõndisime sinna nagu mingid pombsidega parmud. Jõudsime sinna ja hakkasime nenast mugavalt sättima kui avastasime et see koht oli paranoiline ja spooky. Ja vabalt võis ment lampi tulla. Me lihtsalt põgenesime sealt. Mõtlesime minna Nele "Russalka parmukasse" mis pole absull Russalka lähedalgi. Ja hobujaamast tuli 35. Hakkasime mõtlema siis, et damn kas Russalka või lasna võsa ja keegi ei suutnud otsustada kuid russalka kõlas parmumalt niiet poskas oli maha minek. Kõndisime pleissi ja avastasime et tak, seal pallllju parem. Hakkasime materjali kasutama ja Nele võitis võistluse. Ma jäin teisele kohale. Me istusime seal, kell oli juba üsna palju, kaks või kolm või?.. Ja Nele rääkis pikalt mingist tüüdist kes teda stalkis ja kõigil hakkas jube. Järsku, lambist kuulsime mägede vahel inimese samme. Me vaatasime paanikas üksteisele otsa ja pakkisime asjad kokku ning lahkusime kiirelt. Mingiks hetkeks jäime sinna lähedale passima ja avastasime et meil vaja statoili vetsu. Aga lähedalt ei julgenud absull minna ning me võtsime mingi haige ringi ja statoili jõudes avastasime et see kinni. Mõtlesime et võtame suuna mendiparki ja tee peale jäi... mingi bensukas, roheline oli. Nime ei mäleta kahjuks. See oli lahti! Me ostsime nätsu ja käisime vetsus ja triivisime menti. Me istusime keset rampi ja hakkasime vessi tegema. Kui tuli hommik! Kõik läks valgeks ja diibid jutud arenesid. Rääkisime Bikersi draamadest pikalt. Ma lugesin juba minuteid millal pääsemine tuleb ehk millal koju saab. Ma läksin 5:52 bussiga koju.. Kadil oli vahepeal paanika. Liiga palju asju ja liiga vähe kilekotte ja liiga vähe inimesi, kes tassiks. Päeva kokkuvõte:
Salaäri auhind : Nele
Kõige parmum : Kadi
Kõige vähem parmum : mina. Tänu Kadi lookbooki kampsunile mis oli lambine leid.
Kõige lookbookim : mina (taas tänu Kadi kampsunile)
Kõige vihasem : Kadi
Mingi veel, mida ma ei mäleta : Nele

Palju õnne võtjatele.
Kuid, hei. Täna peaks Pärnu minema. Sest kõik tulevad võssi ja nagu... tahaks Lookbooki näha. Aga kuulge neiud. Ma lähen pessu et ma jõuaks kooli ka. Ja siis pärnu. Adjöö, näege meid unes ja kadestage meie põnevat elu, millest te sittagi aru ei saa :)