Heihoo.
Õpetajaid ei saa enam usaldada.
Sõpru ei saa enam usaldada.
Iseennast ei saa enam usaldada.
Mis nüüd ette võtta?
Ainsad kaks asja mu peas hetkel on üks laul ja eilne õhtu. Tapperis oli filmiõhtu. Filmi nimeks oli Paranormal Activity. Kõik hirmutati sellega ära, et film pole lavastus. Filmi ajal olin parakatesse suremas. Kadi nägi mööduvaid rotte. Mingi nõme vastik eit arvas et kõik räägivad temast. Siider läks. Teine läks. Kolmas ka. Film lõppes. Kõndisime tagasi. Kõnnin, vaatan enda ette. Kõik oli väga imelik. Järsku... POOOOOOOOOOOF. Metallpost. Horisontaalne metallpost. Ja ma kõndisin sellele täie pasaga otsa. Valus oli. Ja mul sitaks parakad, et mu nina on viltu.
Kõik on messed up. Aga mul on oma väike lootusekiir.
Ja kevad võiks kiiremini tulla.
<3
I don't tell anyone about the way you hold my hand
I don't tell anyone about the things that we have planned
I won't tell anybody
Won't tell anybody
They want to push me down
They want to see you fall (down)
Won't tell anybody how you turn my world around
I won't tell anyone how your voice is my favourite sound
Won't tell anybody
Won't tell anybody
They want to see us fall
They want to see us fall
I don't need a parachute
Baby, if I've got you
Baby, if I've got you
I don't need a parachute
You're gonna catch me
You're gonna catch if I fall
Down, down, down
Wednesday, March 17, 2010
Baby if I got you.
Posted by MerbWritesNames at 11:17 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

0 comments:
Post a Comment